Hindamisstandard

6. taseme keeletoimetaja kutse taotleja hindamise standard

6. taseme keeletoimetaja kutse taotleja hindamise standard (pdf)

Üldteave

Siinse hindamisstandardi alusel hinnatakse keeletoimetaja kutse taotlejate kompetentsust. Keeletoimetaja hindamisel lähtutakse kutsestandardis kirjeldatud kompetentsusnõuetest (B-osa), kutse andmise korra punktidest 2, 3 ja 8 ning selles kutsestandardis olevast hindamisjuhendist.

Keeletoimetajaid hindab kutsekomisjoni moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuulub vähemalt kolm liiget, kes peavad kogumis olema kompetentsed kutsealal, kutsesüsteemi alal ja hindamise alal.

Hindamiskomisjon alustab tööd pärast täidetud keeletoimetamis- ja korrektuuriülesande saamist ja lõpetab oma töö põhjendatud otsuse esitamisega kutse andjale.

Eksamikorraldus

6. taseme keeletoimetaja kutset taotletakse eesti keeles. Kutse andja kuulutab kutse andmise välja üks kord aastas. Kutse andmine korraldatakse, kui väljakuulutatud tähtajaks on laekunud vähemalt kolm avaldust.

Kutse taotlemiseks on kaks võimalust.

Kutse esmakordne taotlemine

  1. Keeletoimetaja 6. taseme kutse taotlemise eeltingimused on:
    • kõrgharidus;
    • kõrghariduse puudumisel töökogemus (vähemalt 5 aastat).
  2. Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid on:
    • avaldus, allkirjastatuna paberil või digitaalselt;
    • koopia isikut tõendavast dokumendist (passist või ID-kaardist);
    • haridust tõendava(te) dokumendi (dokumentide) koopiad (diplomi ja akadeemilise õiendi koopia);
    • erialane elulookirjeldus (vorm Eesti Keeletoimetajate Liidu kodulehel), vajaduse korral võib kutsekomisjon küsida töökogemuse kohta lisadokumente;
  3. Kutse taotleja esitab kutsekomisjoni koordinaatorile punktis 2 nimetatud dokumendid. Nende vastuvõtmisel teatab koordinaator talle kirjalikult eksami aja ja koha. Eksamile tulles esitab taotleja isikut tõendava dokumendi. Eksami ajal viibivad ruumis üksnes eksaminandid ja hindamisega seotud isikud.
  4. Kutseeksam koosneb kahest osast:
    • kirjalik keeletoimetamisülesanne, mille tegemiseks on aega kaks tundi. Toimetamisülesanne tehakse arvutis Wordi programmis muutuste jälitaja abil ja kommentaarikastide lisamise teel. Arvuti annab kutse andja, kuid soovi korral on eksaminandil võimalik kasutada enda arvutit. Toimetamistöö ajal võib kasutada internetis olevaid keeleallikaid. Keelatud on igasuguste suhtlusvõrgustike kasutamine keeletoimetamistöö ajal;
    • korrektuuriülesanne, mille tegemiseks on aega pool tundi. Korrektuuriülesanne tehakse paberil korrektuurimärkidega. Internetis olevate keeleallikate kasutamine on lubatud;
    • pooletunnine vestlus, mille jooksul taotleja analüüsib oma tööd ja hindamiskomisjon võib esitada talle küsimusi.

Eksamitöö põhjal selgitab hindamiskomisjon välja taotleja kompetentsuse.

Kutse taastõendamine

Kutse taastõendamise eeltingimused on:

  1. kümme aastat erialast töökogemust (kas töötamine keeletoimetajana töölepingu alusel või FIEna);
  2. vabakutselisena töötamisel vähemalt kakssada toimetatud standardlehekülge (200 x 1800 tähemärki) aasta kohta (kutsekomisjonil on õigus igal üksikul juhul töökogemuse mahtu hinnata).

Kui taastõendamiseks vajalikud tingimused ei ole täidetud, suunab kutsekomisjon keeletoimetaja kutse taastõendaja sooritama kutseeksamit.

Kutse taastõendamiseks esitatavad dokumendid on:

  1. avaldus (vorm Eesti Keeletoimetajate Liidu kodulehel), allkirjastatuna paberil või digitaalselt;
  2. koopia isikut tõendavast dokumendist (passist või ID-kaardist);
  3. töökogemuse kirjeldus (vorm Eesti Keeletoimetajate Liidu kodulehel) allkirjastatuna paberil või digitaalselt koos eneseanalüüsi ehk tähtsamate tööde kommenteeritud nimekirjaga;
  4. maksekorraldus (või muu kinnitus) kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta

Kutse taastõendaja esitab koordinaatorile eelnevas lõigus nimetatud dokumendid. Dokumentide vastuvõtmisel vaatab hindamiskomisjon esitatud tööde loendi kuu aja jooksul läbi ja hindab selle põhjal taastõendaja kompetentsust.

Kui esitatud dokumentides esineb puudusi, teavitatakse kutse taotlejat sellest ja talle antakse aega seitse päeva puuduste kõrvaldamiseks.

Hindamismeetodid

Nagu on kirjas kutse andmise korra punktis 3.3, hindab ühe kutsetaotleja toimetamis- ja korrektuuriülesannet ja vestleb temaga vähemalt kaks hindajat.

Toimetamistööd ja vestlust hinnatakse eraldi. Hindamiskomisjon paneb punktid 100 punkti skaalas. Toimetamis- ja korrektuuritöö moodustavad 80, vestlus 20 protsenti punktisummast.

Eksam arvatakse sooritatuks, kui eksaminand saavutab eksamitöö tulemuseks vähemalt 81 protsenti maksimaalsest tulemusest. Eksami mõlemad osad peavad olema sooritatud positiivse tulemusega, st paranduste analüüsimise eest vestlusel tuleb saada vähemalt 11 punkti.

Hindamiskriteeriumid ja nende tõendamine

Keeletoimetamis- ja korrektuuriülesanne

Toimetamis- ja korrektuuriülesande hindamisel kontrollib hindamiskomisjon taotleja kompetentside vastavust järgmistele kriteeriumidele:

Kompetents Kriteerium tegevusnäitajate alusel Kriteeriumi tõendamine

Taotleja:

Hindamiskomisjon veendub, et taotleja on:
B.2.1 Toimetamistöö hindamine 1) loeb teksti ja hindab selle toimetamisvajadust keerukusest, spetsiifikast ja keelelisest kvaliteedist lähtuvalt;
2) selgitab välja teksti toimetamiseks vajaliku eel- ja taustinfo;
3) hindab oma ajaressurssi ning toimetamiseks kuluvat aega
võtnud arvesse teksti raskusastet; otsinud taustinfot; lõpetanud töö ettenähtud aja jooksul
B.2.2 Teksti toimetamine 1) parandab keelenormingutest lähtudes järgmised vead:
– õigekirjavead (häälikuvead, algustähevead, kokku-lahkukirjutamise vead, numbri- ja lühendivead, muutmisvead, kirjavahemärgivead, trükivead);
– tuletusvead;
– ühildumis- ja sõltumisvead;
2) toimetab teksti, lähtudes selle funktsioonist, eesmärgist ja sihtrühmast:
– muudab vajaduse korral laused ladusamaks ja arusaadavamaks, parandades sõnajärge ja sõnavalikut (oma- ja võõrsõna, sõna tähendus ja täpsus, sünonüümirikkus, kordused), keerulisi või võõrapäraseid tarindeid;
– parandab vajaduse korral lauseehitust (aluse, öeldise, sihitise, määruse vormi), lähtudes grammatikareeglitest;
3) parandab vajaduse korral stiilivead, lähtudes teksti funktsioonist, eesmärgist ja sihtrühmast:
– järgib teksti stiiliühtsust, parandades stiilikonarused;
– parandab lausete stiili, vältides liiga pikki lauseid, võõrapäraseid lausetarindeid, nominaalstiili, bürokraatlikke tarindeid, paljusõnalisust, kordusi;
– jälgib sõnavara stiililist sobivust, asendades vajaduse korral ebasobivad sõnad ja väljendid sobivamaga;
4) kontrollib kahtluse korral fakte (isiku- ja kohanimed, aastaarvud), kasutades asjakohaseid allikaid;
5) kontrollib kahtluse korral teksti autentsust ja tsitaatide õigsust, ning kui vaja, juhib neile tähelepanu;
6) viib end kurssi toimetatava teksti terminoloogiaga, kontrollib kahtluse korral terminite õigsust ning ühtlustab terminikasutuse; kui võimalik, siis pakub võõrkeelsele terminile eestikeelse vaste;
7) hindab teksti ülesehituse loogikat ja struktuuri, sh sisuosade proportsioone, lähtudes teksti funktsioonist, eesmärgist ja sihtrühmast ning tehes vajaduse korral muutmisettepanekud;
8) jälgib, et tekstis ei oleks sisukordusi ega sisulisi vastuolusid, juhtides nendele autori tähelepanu;
9) kontrollib pealkirjastatuse ühtsust, juhtides autori tähelepanu vajakajäämistele;
10) kontrollib tõlketeksti puhul selle vastavust algtekstile, juhtides kahtluse korral vajakajäämistele tõlkija tähelepanu;
11) järgib kokkulepitud vormistusnõudeid (kirjatüüp ja suurus, reavahe, lõigu vormistus), vajaduse korral ka pealkirjade tasemeid, pildiallkirju, jooniste ja tabelite pealkirju, veeru laiust, viidete esitust, allikate loetelu, sisukorda, lehekülgede numeratsiooni
esitanud õigekirja-, tuletus-, ühildumis- ja sõltumusvigadeta teksti; mõelnud õigele sihtrühmale, kasutanud ladusat sõnajärge ja -valikut ning loogilist lauseehitust; valinud hea stiili, parajas pikkuses laused ja kantseliidivaba sõnavara; kontrollinud vajaduse korral fakte; kontrollinud vajaduse korral tsitaate; leidnud vajaduse korral sobivad terminid; saavutanud loogilise ülesehitusega teksti; eemaldanud sisukordused ja vastuolud; pealkirjastanud teksti ühtses stiilis; järginud tõlke puhul originaalitruudust; vormistanud teksti õigesti ja meeldivalt; vajaduse või kahtluse korral sisustanud teksti kommentaaridega
B.2.6 Kontseptuaalne mõtlemine 1) näeb suurt pilti, seob osad tervikuks, saab aru, kuidas osa muudab või mõjutab tervikut;
2) otsib loogikale tuginevaid põhjendusi ning oskab hinnata nende paikapidavust;
3) on leidlik ja nutikas, pakub välja originaalseid ja mitmekesiseid ideid, mõtteid ja lahendusi.
näeb teksti tervikuna; oskab oma parandusi vajaduse korral loogiliselt põhjendada; suudab pakkuda leidlikke ja tabavaid parandusvõimalusi
B.2.8 Arvuti kasutamine 1) loob, parandab ja vormindab tekstidokumente, kasutades tekstitöötlusprogrammi põhi- ja spetsiifilisi funktsioone;
2) kasutab interneti infootsingumootoreid ja elektroonse kommunikatsiooni rakendusi, hinnates kriitiliselt otsingu tulemusi;
3) kasutab veebipõhiseid koostöövahendeid, arvestades turvalise veebikoostöö ja pilveteenuste kasutamise põhimõtteid
kasutab tekstitöötlusvõimalusi sihipäraselt; oskab leida internetist asjakohast teavet  
B.2.3 Töö küljendatud tekstiga 1) kontrollib, kas küljendatud tekstis on säilinud teksti vormindus;
2) kontrollib küljendatud teksti: poolitused, üksikud read lehe alguses ja lõpus, sisukorra ja lehekülgede vastavus, tekstisisene viitamine, sümbolid;
3) kontrollib, kas korrektuuriparandused on tehtud, kuni tekst on trükivalmis
on vormindanud küljendatud teksti õigesti ja leidnud kõik näpuvead

Miinuspunktid antakse eksamitööle juhul, kui kutse taotleja

  • on teinud kirjutisse parandamise käigus ise sisulisi, stiililisi, ortograafilisi vm vigu;
  • on teinud tarbetuid parandusi, millele ei ole selget ega arusaadavat põhjendust.

Hindamistulemuse saab lugeda positiivseks, kui taotleja on saanud hindamisstandardis kirjeldatud hindamiskriteeriumide täitmise eest vähemalt 70 punkti.

Vestlus

Vestluse käigus hindab hindamiskomisjon taotleja kompetentside vastavust järgmistele kriteeriumidele:

Kompetents Kriteerium tegevusnäitajate alusel Kriteeriumi tõendamine

Taotleja:

Hindamiskomisjon veendub vestluse käigus, et taotleja on:
B.2.2 Toimetamistöö hindamine 1) arutab parandused autoriga läbi ja täpsustab arusaamatuks jäävaid kohti, esitades oma ettepanekud ja küsimused arusaadavalt ja hinnanguvabalt;
2) vaidlusküsimustes püüab jõuda kompromissini
võimeline esitama selgeid ja neutraalseid parandusettepanekuid; oskab teoreetilises konfliktiolukorras leida kompromisse
B.2.4 Enesearendamine 1) hoiab end järjepidevalt kursis kirjakeele normingute, erialakirjanduse ja andmeallikatega;
2) analüüsib ennast ja oma tööd, planeerib selle põhjal arenguvajaduse;
3) osaleb aktiivselt erialastel koolitustel;
4) õpib pidevalt enda töökogemusest
kursis kirjakeele arenguga ja tunneb normi allikaid; oskab analüüsida enda tööd ja tulemusi; täiendab end aktiivselt; õpib oma eksamitööst
B.2.5 Analüüsimine ja tõlgendamine 1) toetub faktidele ning eristab arvamused ja oletused tõenduspõhisest teabest;
2) teeb teabe ja analüüsi põhjal ratsionaalsed järeldused;
3) leiab probleemidele toimivad lahendused
oskab eristada fakte ja arvamusi; suudab teha mõistlikke järeldusi; oskab lahendada vestlusel käsitletavad probleemid
B.2.7 Enesejuhtimine 1) kohaneb muutuvate oludega;
2) suhtub uuendustesse avatult;
3) töötab tulemuslikult ka pingelises keskkonnas
on valmis vajalike muutuste ja uuendustega kaasa minema; saab pingelises olukorras hakkama

Hindamistulemuse saab lugeda positiivseks, kui taotleja on saanud hindamisstandardis kirjeldatud hindamiskriteeriumide täitmise eest vähemalt 11 punkti.

Hindamisjuhend

Enne hindamist

Hindamiskomisjoni liige on kursis keeletoimetaja kutsestandardi, kutse andmise korra ja siinse hindamisstandardi nõuetega.

Hindamise ajal

Hindaja lähtub toimetamistöö kontrollimisel oma professionaalsetest oskustest ja peab vajaduse korral teiste komisjoniliikmetega nõu.

Hindaja võtab hindamisel aluseks hindamisstandardi (peatükis “Hindamiskriteeriumid ja nende tõendamine” kirjeldatud) kriteeriumid.

Hindaja on vesteldes meelekindel, sõbralik, rahulik, erapooletu, sisukas ja viisakas.

Pärast hindamist

Hindajad märgivad keeletoimetamis- ja korrektuuriülesande ning vestluse eest antud punktid hindamislehele. Seejärel koostab hindamiskomisjon kutseeksami protokolli ja sõnastab põhjendatud otsuse taotleja kompetentsuse kohta. Kui eksam on sooritatud, esitab hindamiskomisjon otsuses kutsekomisjonile ettepaneku anda taotlejale kutse.

Hindajad märgivad taastõendamise tulemused asjaomasele vormile. Kui taastõendamine on leidnud kinnitust, esitab hindamiskomisjon kutsekomisjonile ettepaneku taastõendada taotleja kutset.

Hindamiskomisjoni liikmed tagavad hinnatavate tööde konfidentsiaalsuse.

Lisad