Kutse andmise kord

Kutse andmise kord (pdf)

1. KINNITATUD
Keeletoimetaja kutsenõukogu
12.03.2018. a otsusega nr 1

EESTI KEELETOIMETAJATE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD
KEELETOIMETAJA KUTSE, TASE 6

1 ÜLDOSA

Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmise kutse andmise korraldamist:
keeletoimetaja, tase 6.

1.1 Kutse kompetentsusnõuded on kehtestatud kutsestandardis. Kompetentsuse hindamise positiivse tulemusena antakse kutsetunnistus.

1.2 Kutse andja moodustab kutse andmise korraldamiseks kutsekomisjoni.

1.3 Kutsekomisjon moodustab hindamise korraldamiseks hindamiskomisjoni.

1.4 Kutse esmakordne taotlemine ja taastõendamine erinevad eeltingimuste ja vormide poolest.

1.5 Kutse taotlemine ja taastõendamine on taotlejale tasuline (lähtudes kutseseaduse § 17 lõikest 2), tasu suuruse määrab kutse andja ja kinnitab Eesti Keeletoimetajate Liidu kutsenõukogu (edaspidi kutsenõukogu).

1.6 Korra ja selle muudatused kinnitab kutsenõukogu ning need jõustuvad kutsenõukogu koosolekule järgneval kutse andmise väljakuulutamisel.

1.7 Kutse andmise nõustaja ja haldusjärelevalvaja on Kutsekoda.

 

2 KUTSE TAOTLEMISE JA TAASTÕENDAMISE EELTINGIMUSED JA ESITATAVAD DOKUMENDID
2.1 Keeletoimetaja 6. taseme kutse taotlemise eeltingimused on:

a) kõrgharidus;

b) kõrghariduse puudumisel töökogemus (vähemalt 5 aastat).

2.2 Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid on:

a) avaldus, allkirjastatuna paberil või digitaalselt (vorm Eesti Keeletoimetajate
Liidu kodulehel);

b) koopia isikut tõendavast dokumendist (passist või ID-kaardist);

c) haridust tõendava(te) dokumendi (dokumentide) koopiad (diplomi ja akadeemilise õiendi koopia);

d) erialane elulookirjeldus (vorm Eesti Keeletoimetajate Liidu kodulehel), vajaduse korral võib kutsekomisjon küsida töökogemuse kohta lisadokumente;

e) maksekorraldus (või muu kinnitus) kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta.

2.3 Kutse taastõendamisel rakendatakse VÕTA-põhimõtteid.

2.3.1 Kutse taastõendamise eeltingimused on:

a) kümme aastat erialast töökogemust (kas töötamine keeletoimetajana töölepingu alusel või FIEna);

b) vabakutselisena töötamisel vähemalt kakssada toimetatud standardlehekülge (200 x 1800 tähemärki) aasta kohta (kutsekomisjonil on õigus igal üksikul juhul töökogemuse mahtu hinnata).

Kui taastõendamiseks vajalikud tingimused ei ole täidetud, suunab kutsekomisjon
keeletoimetaja kutse taastõendaja sooritama kutseeksamit.

2.3.2 Kutse taastõendamiseks esitatavad dokumendid on:

a) avaldus (vorm Eesti Keeletoimetajate Liidu kodulehel), allkirjastatuna paberil või digitaalselt;

b) koopia isikut tõendavast dokumendist (passist või ID-kaardist);

c) töökogemuse kirjeldus (vorm Eesti Keeletoimetajate Liidu kodulehel) allkirjastatuna paberil või digitaalselt koos eneseanalüüsi ehk tähtsamate tööde kommenteeritud nimekirjaga;

d) maksekorraldus (või muu kinnitus) kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta.

2.4 Taotlemise dokumente menetletakse haldusmenetluse seaduse sätete alusel, arvestades korrast tulenevaid erisusi.

 

3 TAOTLEJA KOMPETENTSUSE HINDAMINE

3.1 Kompetentsuse hindamise meetod on keeletoimetaja 6. taseme kutseeksam, mis koosneb kahest osast:

a) kirjalikud keeletoimetamis- ja korrektuuriülesanded;

b) vestlus ehk oma töö, infoallikate kasutamise ja tehtud paranduste ning kommentaaride suuline analüüs.

3.2 Kutse taastõendamine:

Hindamiskomisjon vaatab läbi esitatud tööde kommenteeritud loendi, tutvub tehtud tööde ja eneseanalüüsiga ning hindab selle põhjal kutse taastõendaja pädevust.

3.3 Keeletoimetaja kutse 6. taseme eksami hindamismeetodid:

3.3.1 Ühe kutsetaotleja toimetamisülesannet hindab vähemalt kaks hindajat.

3.3.2 Eraldi hinnatakse praktilist kirjalikku toimetamistööd ja paranduste analüüsimise oskust (vestluse vormis).

3.3.3 Hindamiskomisjon paneb punktid 100 punkti skaalas. Kirjalik toimetamistöö moodustab 80, vestlus 20 protsenti punktisummast.

3.3.4 Eksam arvatakse sooritatuks, kui eksaminand saavutab eksamitöö tulemuseks vähemalt 81 protsenti maksimaalsest tulemusest. Eksami mõlemad osad peavad olema sooritatud positiivse tulemusega, st et paranduste analüüsimise eest vestlusel tuleb saada vähemalt 11 punkti.

 

4 KUTSE ANDMISE VÄLJAKUULUTAMINE

4.1 Kutse andja kuulutab kutse andmise välja üks kord aastas.

4.2 Kutse andmine korraldatakse, kui väljakuulutatud tähtajaks on laekunud vähemalt kolm avaldust.

4.3 Kutse andja loob oma kodulehele kataloogi „Kutse andmine“, kus on avalikustatud
ajakohane teave:

1) avalduste ja dokumentide vastuvõtu koht ja tähtajad ning esitamise viisid,

2) eksami toimumise aeg,

3) kutse taastõendamiseks esitatud tööde hindamise aeg,

4) tasu suurus kutse andmisega seotud kulude katteks,

5) muu kutse andmise korraldust ning tingimusi puudutav teave.

 

5 KUTSE ANDMISE OTSUSTAMINE JA KUTSETUNNISTUSE ANDMINE

5.1 Kutsekomisjon teeb kutse andmise või andmata jätmise otsuse hindamistulemuste põhjal iga taotleja kohta eraldi.

5.2 Kutse andja teatab otsusest taotlejale. Otsust kutse andmata jätta põhjendatakse kirjalikult.

5.3 Taotlejal on õigus esitada kaebus hindamisprotsessi ja -tulemuse kohta kutsekomisjonile.

5.4 Taotlejal on õigus esitada vaie kutsekomisjoni otsuse kohta haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

5.5 Kutse andja esitab kutsekomisjoni otsuse kutse andmise ja registrisse kandmise kohta seitsme tööpäeva jooksul Kutsekojale, kes korraldab andmete kandmise kutsetunnistuse plankidele ja väljastab trükitud kutsetunnistused kutse andjale.

5.6 Kutse andja annab taotlejale kutsetunnistuse 30 päeva jooksul pärast kutse andmise otsuse vastuvõtmist.

5.7 Kutse andjal on kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada kutsetunnistus kehtetuks, kui

1) kutsetunnistus on saadud pettuse teel;

2) kutsetunnistus on antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;

3) kutse saanud isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele.

5.8 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korral peab kutsekomisjon andma taotlejale võimaluse esitada asja kohta kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis oma arvamus ja vastuväited. Kutsekomisjon võib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel tugineda kolmandate isikute (nt aukohus) seisukohtadele.

5.9 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korral kustutatakse see kutseregistrist ning kutse andja teatab otsusest asjaosalisele tähtkirjaga ja avaldab sellekohase kuulutuse Ametlikes Teadaannetes (http://www.ametlikudteadaanded.ee/).

5.10 Vajaduse korral võib kutsetunnistuse omanik taotleda kutseregistri volitatud töötlejalt kutsetunnistuse duplikaadi väljaandmist.

 

6 KUTSETUNNISTUSE KEHTIVUSAEG
Kutsetunnistuse kehtivusaja alguse otsustab kutsekomisjon. Keeletoimetaja kutse 6. taseme kutsetunnistus kehtib kümme aastat.

7 KUTSEKOMISJON

7.1 Kutse andja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni. Kutsekomisjoni volitused kehtivad, kuni kutse andja õigus anda kutset lõpeb. Kutsekomisjon töötab välja kutsekomisjoni töökorra. Kutsekomisjon lähtub oma töös kutseseadusest, kutse andmise korrast ja kutsekomisjoni töökorrast, kutsestandardist ja muudest kutse andja kehtestatud juhenditest. Kutsekomisjoni tööd korraldab kutse andja.

7.2 Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad:

1) Tööandjad

Kadri Rahusaar, kirjastuse Koolibri peatoimetaja;

Reelika Jakubovski, Luisa Tõlkebüroo OÜ juhatuse liige;

Rebekka Lotman, Tallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetaja.

2) Spetsialistid

Maris Jõks, Postimehe keeletoimetaja;

Urve Pirso, Riigikontrolli toimetaja.

3) Koolitajad

Katrin Kern, Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava õppejõud;

Reili Argus, Tallinna ülikooli eesti filoloogia referent-toimetaja õppesuuna ja keeletoimetaja magistriõppekava õppejõud.

7.3 Nõuded kutsekomisjoni liikmetele

1) Kutsekomisjoni liikmel peab olema ülevaade kutsesüsteemist.

2) Kutsekomisjoni liikmel peab olema ülevaade keeletoimetaja kutsealast, keeletoimetaja töö eripärast ja selleks tööks vajalikest teadmistest, oskustest ning isikuomadustest.

3) Kutsekomisjoni liige peab tegutsema erapooletult.

 

8 HINDAMISKOMISJON

8.1 Kutsekomisjon moodustab kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjoni(d). Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Hindamiskomisjoni(de) liikmete kompetentsus peab kogumis vastama järgmistele
nõuetele:

1) kutsealane kompetentsus,

2) kutsesüsteemialane kompetentsus,

3) hindamisalane kompetentsus.

8.2 Üle ühe kolmandiku hindamiskomisjoni liikmetest ei tohi taotlejaga olla vahetult seotud (nt ei tohi hindamiskomisjoni liige olla kutse taotleja tööandja või õppejõud).

8.3 Hindamiskomisjoni liikmed peavad tegutsema erapooletult ja tagama hinnatavate tööde konfidentsiaalsuse.

 

9 KUTSE ANDMISE DOKUMENTEERIMINE JA DOKUMENTIDE SÄILITAMINE

Kutse andja dokumenteerib kutse andmisega seotud tegevuse kutseasutuse välja töötatud dokumendivormide järgi ja määratud ulatuses ning dokumente säilitatakse kutse andja kinnitatud arhiveerimiskorras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud.