Põhikiri

Esileht > Põhikiri

Loe lähemalt

Laadi alla PDF

Eesti Keeletoimetajate Liidu põhikiri

Laadi alla PDF

1. Üldsätted

  • 1.1. Eesti Keeletoimetajate Liit (edaspidi liit) on avalikes huvides tegutsev keeletoimetajate vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on esindada keeletoimetajate ametihuve ning aidata kaasa eesti kirjakeele rakendamise korra täitmisele.
  • 1.2. Liit on mittetulundusühing.
  • 1.3. Liit asub Eesti Vabariigis Tartus.
  • 1.4. Liidu eesmärk ei ole saada tulu majandustegevuse kaudu. Liidu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei või jaotada majandusaastal tekkinud kasumit oma liikmete vahel.
  • 1.5. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. Liidu tegevus

  • Liidu eesmärgi saavutamiseks:
    • 2.1. teadvustatakse, väärtustatakse ja edendatakse keeletoimetaja elukutset, korraldatakse sellesisulisi üritusi;
    • 2.2. esindatakse liidu liikmeid üldsuse ees, kaitstakse nende õigusi ja huve;
    • 2.3. aidatakse kaasa keeletoimetajate pädevuse hoidmisele ja parandamisele ning korraldatakse sellesisulisi koolitusi nii liidu liikmetele kui ka muudele huvilistele;
    • 2.4. soodustatakse usaldusväärse ja kvaliteetse keeletoimetamisteenuse kättesaadavuse tagamist, toimetamiskultuuri taseme tõstmist ja toimetajaeetika järgimist;
    • 2.5. vahendatakse praktikakohti;
    • 2.6. arendatakse keeletoimetajate ühistegevust;
    • 2.7. antakse välja teemakohaseid trükiseid, ajakirju jms;
    • 2.8. luuakse keeletoimetaja kutsestandard;
    • 2.9. makstakse stipendiume, jagatakse auhindu;
    • 2.10. arendatakse koostööd liidu ning toimetajaid vajavate füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel, liidu ning keeletoimetamist õpetavate kõrgharidusasutuste vahel, samuti liidu ja välismaa keeletoimetajate organisatsioonide vahel.

3. Liidu liikmed

  • 3.1. Liitu võib kuuluda iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib aktiivselt kaasa lüüa liidu eesmärkide elluviimisel ja täidab põhikirja nõudeid.
  • 3.2. Liidul on:
    • 3.2.1. tegevliikmed. Nad on omandanud kõrghariduse, teinud keeletoimetaja tööd vähemalt kaks aastat ning esitavad liikmeksastumisel kaks soovitust liidu tegevliikmetelt;
    • 3.2.2. noorliikmed. Nad omandavad filoloogilist või keeletoimetaja kõrgharidust akrediteeritud õppekava alusel ja esitavad liikmeksastumisel ühe soovituse liidu tegevliikmelt;
    • 3.2.3. toetajaliikmed. Nad ei vasta tegev- ega noorliikmele esitatud nõuetele, kuid tegelevad igapäevatöös keelehoolde või -koolitusega ning on huvitatud koostööst liiduga;
    • 3.2.4. auliikmed. Neil on Eesti ja liidu ees väljapaistvaid teeneid eesti keele hooldamisel või arendamisel.
  • 3.3. Liikmete õigused
    • 3.3.1. Tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmel on õigus:
      • võtta osa liidu üritustest ja osaleda muul viisil liidu tegevuses;
      • võtta sõna liidu üldkoosolekul;
      • kasutada kindlaksmääratud korras liidu sümboleid;
      • esitada liidu tegevuse kohta ettepanekuid ja arupärimisi;
      • taotleda liidu kaitset ning volitada liitu kaitsma oma kutsehuve ja -õigusi;
      • moodustada liidu sees osakondi;
      • kasutada teisi seadusest või põhikirjast tulenevaid õigusi.
    • 3.3.2. Tegev- ja noorliikmel on õigus:
      • taotleda kutsestandardi saamist.
    • 3.3.3. Tegevliikmel on õigus:
      • osaleda hääleõigusega liidu üldkoosolekul;
      • valida liidu juhatuse, kontrollorganite ja muude ametite liikmeid ning olla valitud neisse ametitesse.
  • 3.4. Tegev-, noor- ja toetajaliikmel on kohustus:
    • 3.4.1. järgida liidu põhikirja, kodukorda ja muid liidusiseseid dokumente ning täita juhatuse otsuseid;
    • 3.4.2. järgida oma tegevuses keeletoimetaja kutse-eetikat ning hoiduda tegudest, mis kahjustavad liidu ja selle liikmeskonna mainet;
    • 3.4.3. teatada liidule oma isikuandmed (nimi ja isikukood) ja kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress);
    • 3.4.4. tasuda iga-aastane liikmemaks kodukorras kindlaks määratud ajal ja üldkoosolekul määratud suuruses;
    • 3.4.5. osaleda liidu üldkoosolekul või volitada seda tegema teist liidu liiget, kes on samasuguste õigustega nagu volitaja.
  • 3.5. Liikmete vastuvõtmine
    • 3.5.1. Tegev-, noor- või toetajaliikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kolme kuu jooksul pärast taotleja vormikohase avalduse saamist.
    • 3.5.2. Tegev-, noor- või toetajaliige on vastu võetud, kui on täidetud kaks tingimust: juhatus on teinud vastuvõtva otsuse ja taotleja on tasunud liikmemaksu.
    • 3.5.3. Juhatusel on õigus teha liikmeks astumise piirangutest erandeid.
    • 3.5.4. Auliikme nimetuse andmise otsustab juhatus pärast seda, kui on saanud kandidaadilt selleks nõusoleku.
    • 3.5.5. Liikmete üle peab arvestust juhatus.
  • 3.6. Liikme liidust väljaastumine ja väljaarvamine
    • 3.6.1. Tegev-, noor- ja toetajaliikmel on õigus astuda liidust välja, esitades juhatusele avalduse. Liige loetakse väljaastunuks, kui avalduse esitamisest on möödunud üks kuu.
    • 3.6.2. Tegev-, noor- või toetajaliige võidakse liidust välja arvata seaduses sätestatud juhtudele lisaks siis, kui ta:
      • on tegutsenud vastuolus liidu põhikirja, kodukorra ja muude liidu dokumentidega;
      • on kahjustanud liidu või teiste liikmete mainet avalikkuse või liidu teiste liikmete ees;
      • on korduvalt jätnud liikmemaksu täielikult või osaliselt tasumata ega reageeri meeldetuletustele ega hoiatustele;
      • on esitanud liitu astumisel teadlikult valeandmeid, mille tõttu ei olnud tema vastuvõtmine liidu liikmeks õiguspärane.
    • 3.6.3. Liidust väljaarvamisest ja selle põhjusest teatatakse liikmele kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis.
    • 3.6.4. Liidust väljaastumine ja väljaarvamine ei anna tegev-, noor- ega toetajaliikmele õigust nõuda tasutud liikmemaksu tagastamist ega vabasta teda teiste rahaliste kohustuste täitmisest liidu vastu. Isegi kui liikmesus lõpeb majandusaasta keskel, peab liige tasuma ettenähtud liikmemaksu kogu majandusaasta eest.

4. Üldkoosolek

  • 4.1. Liidu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek.
  • 4.2. Üldkoosolek otsustab küsimusi, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
  • 4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
    • 4.3.1. põhikirja muutmine;
    • 4.3.2. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
    • 4.3.3. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses esindaja määramine;
    • 4.3.4. liikmemaksu suuruse määramine;
    • 4.3.5. majandusaasta aruande arutamine ja kinnitamine;
    • 4.3.6. järelevalve liidu teiste organite tegevuse üle;
    • 4.3.7. liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
    • 4.3.8. liidu sümbolite üle otsustamine;
    • 4.3.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
  • 4.4. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas, majandusaasta esimese viie kuu jooksul.
  • 4.5. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest.
  • 4.6. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teade peab sisaldama koosoleku aega, kohta ja päevakorda.
  • 4.7. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku liidu liikmed, määravad üldkoosoleku päevakorra nemad. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liidu liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada kuni nädal aega enne üldkoosoleku toimumist.
  • 4.8. Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 1/4 hääleõiguslikest liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus 21 päeva jooksul, kuid mitte varem kui 7 päeva pärast kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt viis hääleõiguslikku liiget.
  • 4.9. Igal liikmel on üks hääl. Liige ei saa hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.
  • 4.10. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekul osalevatest liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalevatest liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjas ettenähtud liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
  • 4.11. Üldkoosolek protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll tuleb teha liikmetele kättesaadavaks hiljemalt kaks nädalat pärast üldkoosolekut.

5. Juhatus

  • 5.1. Liidu tegevust juhib juhatus, mis koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest. Kui juhatuse liikmete arv langeb alla kolme, kutsub juhatus kokku erakorralise koosoleku, kus määratakse ametisse uued juhatuse liikmed.
  • 5.2. Liidu juhatuse valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Juhatuse liikmeks määramisel on vajalik tema nõusolek.
  • 5.3. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe kolmeks aastaks.
  • 5.4. Juhatuse esimees esindab liitu kõikides tehingutes ainuisikuliselt ja teistel juhatuse liikmetel on õigus esindada liitu vähemalt kahekesi.
  • 5.5. Juhatuse koosolekud toimuvad vajadust mööda. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees omal algatusel või siis, kui seda nõuab vähemalt pool juhatuse liikmetest.
  • 5.6. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest, otsuste vastuvõtmiseks on vaja poolthäälteenamust. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab juhatuse esimehe hääl.
  • 5.7. Juhatuse pädevusse kuulub:
    • 5.7.1. üldkoosoleku kokkukutsumine;
    • 5.7.2. üldkoosoleku otsuste täitmise korraldamine ja liidu tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelisel ajal;
    • 5.7.3. liidu liikmete vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise otsustamine;
    • 5.7.4. liidu liikmete ja liikmetasude kohta arvestuse pidamine;
    • 5.7.5. ülesannete jaotamine juhatuse liikmete vahel;
    • 5.7.6. liidu asjaajamise korraldamine, arengukava, eelarve, tegevusaruande ja majandusaasta aruande koostamine ning üldkoosolekule kinnituseks esitamine;
    • 5.7.7. liidu raamatupidamise korraldamine.
  • 5.8. Liidu juhatus annab aru liidu üldkoosolekule ja revisjonikomisjonile.
  • 5.9. Juhatuse liikmele võib maksta tasu. Selle suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.

6. Revisjonikomisjon

  • 6.1. Üldkoosolek võib määrata revisjonikomisjoni juhatuse ametiajaks. Revidendiks ei või olla liidu juhatuse liige ega raamatupidaja.
  • 6.2. Revisjonikomisjon koosneb kolmest liikmest. Komisjoni esimehe valivad komisjoni liikmed endi hulgast.
  • 6.3. Revisjonikomisjoni liikmed võivad osaleda juhatuse koosolekul sõnaõigusega.
  • 6.4. Revisjonikomisjon kontrollib liidu majandustegevust vajadust mööda, kuid vähemalt kord aastas.
  • 6.5. Komisjon esitab revisjoniakti üldkoosolekule.

7. Liidu vara

  • 7.1. Liidul on õigus põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vallata, kasutada ja käsutada vara.
  • 7.2. Liidu vara tuleneb liikmemaksudest, varalistest või rahalistest annetustest, koolituste korraldamisest, kirjastustegevusest ja muust põhikirjalisest tegevusest.
  • 7.3. Liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
  • 7.4. Liidule tehtud sihtannetusi kasutatakse annetaja soovi järgi, selle puudumise korral liidu eesmärkidest juhindudes.

8. Raamatupidamine

  • 8.1. Juhatus korraldab liidu raamatupidamist sellekohaste õigusaktide kohaselt.
  • 8.2. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks.
  • 8.3. Majandusaasta kinnitatud aruandele peavad alla kirjutama kõik juhatuse liikmed.

9. Liidu lõpetamine

  • 9.1. Liidu tegevus lõpetatakse,
    • 9.1.1. kui selle liikmete arv väheneb alla kahe;
    • 9.1.2. kui selle tegevus ei vasta enam põhikirjalistele eesmärkidele;
    • 9.1.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel.
  • 9.2. Liidu tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
  • 9.3. Liidu tegevuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.
  • 9.4. Liidu tegevuse lõpetamise korral liit likvideeritakse. Likvideerijateks on juhatuse liikmed.
  • 9.5. Likvideerijad:
    • 9.5.1. lõpetavad liidu tegevuse;
    • 9.5.2. nõuavad sisse võlad;
    • 9.5.3. rahuldavad võlausaldajate nõuded;
    • 9.5.4. annavad järelejäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundus¬ühingute ja sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja liikmeks olevale samasuguse eesmärgiga organisatsioonile või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Eesti Keeletoimetajate Liidu põhikiri on vastu võetud 11. juulil 2012, põhikirja on muudetud 14. aprilli 2018. aasta üldkoosolekul.

Asutajad ja juhatuse liikmed (11. juulist 2012 kuni 11. juulini 2015)

  • Reili Argus, juhatuse liige
  • Kadri Haljamaa, juhatuse liige
  • Maris Jõks, juhatuse liige
  • Katrin Kern, asutaja ja juhatuse liige
  • Mihkel Metslaid, asutaja
  • Helika Mäekivi, asutaja
  • Egle Pullerits, asutaja ja juhatuse liige
  • Urve Pirso, juhatuse liige
  • Kristel Ress, asutaja ja juhatuse liige