Viivi Maanso (12.01.1929–11.04.2021)

Lahkunud on emakeeleõpetuse alustala ja hing, Tallinna ülikooli emeriitdotsent Viivi Maanso, kes elas ja töötas parema emakeeleõpetuse nimel: arendas emakeeleõpetuse metoodikat, koostas õpivara ja juhendas põlvkondade kaupa emakeeleõpetajaid.

Viivi Maanso (sünd Telliskivi) teekond emakeeleõpetuse juurde algas soome-ugri keeleteaduse õpingutega Tartu ülikoolis aastatel 1947–1952. Tema esimeseks töökohaks oli Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, kust ta aasta pärast vallandati, kui selgus, et tema isa oli Siberisse välja saadetud. Seejärel sai Maansost Tallinna 16. keskkooli emakeeleõpetaja kuni 1961. aastani. Innuka õpetajana asutas ta soome keele ringi, andis välja kooli almanahhi ja juhendas õpilasuurimusi. Paljude tollaste õpilastega jäi Maanso edaspidigi suhtlema.

Koolitöö hakkas suunama ka uurimishuvi. Tema esimene emakeeleõpetusega seotud metoodikaartikkel „Õpilaste stiili arendamisest“ ilmus 1960. aastal. 1961. aastast pühendus Maanso ka põhitöökohaga emakeeleõpetuse uurimisele ja siirdus Teaduste Akadeemia juurde loodud Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituuti. 1970. aastal kaitses ta väitekirja „Ortograafia­oskus ja selle seos lugemisoskusega V–VIII klassis“. Aastatel 1973–1989 jätkas Maanso instituudi juures emakeele­sektori juhina, õpetades 1976. aastast paralleelselt emakeeleõpetajaid praeguse Tallinna ülikooli juures, kuni 1989. aastal sai temast põhikohaga emakeeleõpetuse dotsent.

Viivi Maanso algatusel loodi ülikoolis emakeeleõpetuse professuur, 2005. aastal asutati tema ärgitusel emakeeleõpetuse infokeskus, kabinet, kuhu kogutakse emakeeleõpetajaks õppijatele vajalik õpivara ja on tallel käsikirjaliste uurimuste kollektsioon. Maanso eestvõttel ning koostöös Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumiga on keskus andnud välja eesti keele ja kirjandus­õpetuse mõtteloo sarja „Eesti keele ruum“, mille juures Maanso osales koostaja, toimetaja ja autorina.

Viivi Maanso oli Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi asutaja- ja auliige, Emakeele Seltsi, Eesti Keeletoimetajate Liidu ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi auliige. Maanso andis oma panuse paljude keeleõpetusega seotud komisjonide töösse, esimeste ainekavade koostamisse ja integreeritud emakeeleõpetuse juurutamisse. Tema tihe koostöö Soome Emakeeleõpetajate Liidu ja haridusametiga ning kursisolek uuema erialakirjandusega iseseisvuse taastanud Eesti algusaastatel rajas teed siinsele ajakohasele ja moodsale emakeeleõpetusele.

Emakeeleõpetuse kõrval kujundas Viivi Maanso TLÜ teaduskeelekeskuse praktilistel kursustel teaduskeele- ja terminiküsimustes teistegi teadlaste silmaringi. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni pikaajalise liikmena osales ta paljude õigekeelsusotsuste tegemisel ja kirjakeele korrastamises. Samuti kuulus Maanso 1979. aastal keeleõpetuse ja -korralduse komisjoni.

Viivi Maanso teadustöö kesksed teemad olid õpilaste eneseväljendus- ja lugemisoskus, haridusterminoloogia, emakeeleõpetuse metoodika ja ajalugu. Aastatel 1971–2009 ilmus tal 214 nimetust õppekirjandust: õpikud, töövihikud, kontrolltööd, etteütlused, metoodilised juhised.

Tema rikka elutöö on kolleegid koondanud pühendusteosesse „Emakeel südames“, kust leiab meenutusi, tema taasavaldatud artikleid, teadustööde kokkuvõte ja kolmkümmend lehekülge hõlmava bibliograafia.

Viivi Maanso tööd tunnustati rohkesti: ta pälvis Wiedemanni keeleauhinna (2004), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), vabariigi presidendi hariduspreemia (2011) ja riikliku preemia kasvatusteadustes 2009. ja 2015. aastal. Viimase autasu sai 85aastane Maanso 2014. aastal ilmunud hariduse ja kasvatuse mahuka viiekeelse sõnaraamatu eest, mis valmis tema juhitud haridusterminoloogia töörühmas. Tunnustusest tähtsamaks pidas aga Maanso ettevõetu kordaminekut.

Viivi Maanso elav meel ja ärgitav suhtumine, hea sõna, ettevõtlikkus ja tegutsemisind tõi kokku aktiivsed õpetajad ja uurijad. 2003. aastal andis Maanso oma töö üle Pille Slabinale, kes on emakeeleõpetajaks õppinud just Maanso käe all. Slabina meenutab: „Viivi oli küll kõrges eas, kuid oma ajast kindlalt ees. Juba 1990ndatel ei õpetanud ta loengukeskselt, vaid kasutas õpimappi, ning näitas, kuidas ise otsida ja tegutseda. Ta inspireeris, oli soe ja hea kuulaja ning toetas üliõpilaste arengut. Ta oli äärmiselt meeldejääv õppejõud.“

Viivi Maanso on vorminud praegust emakeeleõpetust ja haridussõna vääramatul moel ning tema pärand jääb saatma ka tulevasi põlvi. Tema indu, ärgitusvõimet ja sooja sõna jäävad mäletama paljud kolleegid ja endised üliõpilased. Viivit mälestavad emakeeleõpetajad, endised üliõpilased, kolleegid siin- ja sealpool lahte.

Tallinna Ülikool

Eesti Emakeeleõpetajate Selts

Emakeele Selts

Eesti Keeletoimetajate Liit

Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts